Andrus kasemaa "Mahtra sõda" päästmine
2025 suve lõpp Peril. Tolmu ja müra vahelt hakkab ilmuma paneele maalingust tantsupõrandale. Lugu sellest, kuidas edukalt eemaldada seinalt 60 m2 monumentaalkunsti.
foto: erakogu
11/2025
monumentaalne katsumus
Põlvamaa kuplite vahele on peitunud kunagine uhke kolhoosikeskus, mis nüüd vaikselt amortiseerub. Kuid hoone teeb eriliseks kild nõukogudeaegsest monumentaalkunsti pärandist. Andrus Kasemaa 1984 aastal valminud secco-tehnikas (temperavärv kuivanud krohvil) maaling "Mahtra sõda" kujutab uhkeid kompositsioone, inspireeritud Eduard Vilde samanimelisest kirjatükist. Siiski on sõtta eksinud ka kohalikud sovhoosijuhatuse liikmed. Töid juhatasid Natali Käsk-Nõgisto, Heli Tuksam, Varje Õunapuu, Taavi Tiidor, Hilkka Hiiop ja Anneli Randla
Paneeli eemaldamine kasutades metallraami. Paneel saetakse tagant läbi trossiga, mis jookseb metalraami tagant läbi.
Tänasel päeval on majast kasutuses pool ning teos seisab kahe maailma vahel. Tema taga on kütteta ruum ja ees on lai köetud saal. Seetõttu on maaling võtnud ette otsuse seinalt eemalduda ning paremaid karjamaid otsida. Maalingut kinnitas 2021. aastal Randal Saveli oma lõputöö raames. Kuid aeg ja keskkond olid teinud oma töö ning hilisematel uuringutel avastati, et umbes kolmandik maalist oli seinast irdunud. Maalile kinnitati kaitseks jänesenahaliimiga marliriie ja võeti vastu otsus koostöös Pallase ja EKA tudengitega maaling seinalt eemaldada. Algselt oli plaan päästa vaid tähtsamad kompositsioonid, kuid maaling eemaldus seinast piisavalt kergelt, et otsustati eemaldada lausa terve teos.
paneelide tugevdamine
Pärast paneeli eemaldamist oli vajalik see ära dokumenteerida ja anda sellele oma number. Seejärel tasandati paneeli taust saega. Paneelid immutati süvaimmutuskrundiga kaks korda, esimene kord 1:1 suhtes veega lahustatult, teine kord puhta krundiga. Paneelide järgi lõigati krohvivõrgud ning ehitati raamid. Paneelide taha kinnitati Ceresit CM 17 S1 seguga Tycroc TWP plaat. Seejärel olid paneelid raskuste all vähemalt 24 h, suured paneelid kauem.
krohv ja Marli
Pressi alt tulnud paneelid tuli oma raamist välja saada ja nende ääred puhastati. Seejärel oli võimalik eemaldada maalingu näopoolelt marlikangast. Kuuma auru ja veega hakkas jänesenahaliim taas sulama, ning kanga sai eemaldada. Siiski jäi kanga külge ka palju algset pigmenti. Paneele puhastati liimijääkidest ning algas krohvikadude täitmine. Lubikrohviga täideti suuremad augud ja loodi uusi nurki, mis demonteerimise käigus olid hävinud.
foto: erakogu
foto: erakogu
Retušeerimine
fotod: erakogu
Töö, mida on võimalik lõputult teha, on retušeerimine ehk värvikadude taandamine. Selleks kasutati kaseiinliimi sisse segatud pigmente ja akvarelle. Tööle läheneti ettevaatlikult, taandades ainult kadusid, mis häirisid maali terviklikkust. Siiski pidid parandused olema originaalist eristatavad. Mõningal juhul jäeti mikropragudest tekkinud muster retušeerimata.
Mis edasi?
fotod: erakogu
Muidugi on monumentaalteoste kõige parem kodu nendes kohtades, kuhu need loodud. Kuid vahel on vaja otsustada, kas lasta teosel kaduda koos majaga või eemaldada ta destruktiivselt oma kodust. Praeguse seisuga on maalingu fragmendid endiselt Peril ning kompositsioon kohalikest on tagasi seina paigutatud. Paneelid on valmis pesast lahkuma ja otsivad endale uut kodu, olgu selleks siis Põlva Kultuurikeskus või Tartu Kunstimuuseum. Mida kiiremini teos endale kodu leiab, seda parem. Teist "Tarvast", mis 10 aastat laos seisaks, pole vaja.
fotod: erakogu